Sageli määratleb klient oma tööd tuues juba ise ja päris täpselt, mida ta tõlgitud materjaliga edasi teeb. Sageli on kliendile vajalik vaid tekstist arusaamine ja materjal ongi mõeldud vaid ühekordseks lugemiseks. Sellisel puhul on tegemist informatiivtõlkega.
Informatiivtõlge edastab tekstis sisalduvat informatsiooni kliendile vajalikul määral. Tegemist ei ole süntaktiliselt laitmatu ning kaunikõlaliselt etteloetava materjaliga, kuid on grammatiliselt, ortograafiliselt ja informatiivselt korrektne.
Levinuim on nn. tavatõlge – tekst on grammatiliselt, ortograafiliselt ja semantiliselt tõlgitud korrektselt, tekst võimaldab selle probleemideta mõistmist. Kasutatakse suhtlemisel, kus ei prevaleeri suurel määral spetsiifilist sõnavara.
Spetsiifiline, erialane tõlge – erialase teksti tõlge (näiteks tehnilised tekstid, kasutusjuhendid, erialased koolitusmaterjalid jm.), kus kasutatakse kindlat ja täpset terminoloogiat. Spetsiifiline tõlge vajab alati erialaspetsialisti või terminoloogi poolset korrektuurlugemist/ toimetamist, samuti kõikide numbrite, nimede, valemite vm. üle kontrollimist.
Kvaliteettõlge – tõlge, milles pole lubatud vähimatki eksimust, mille keelekasutus peab vastama kõrgtasemele (näit. trükki minevad materjalid, interneti koduleheküljed, reklaamtekstid vm.). Kvaliteettõlget vajavad materjalid peavad olema eranditult läbinud nii keelelise toimetamise kui tehnilise korrektuuri.
Seega hõlbustab tõlkebüroo tööd kliendipoolne eelnev informeeritus. Enamat kvaliteeti nõudva töö teostamine võib võtta ka tavapärasest kauem aega, kuid kvaliteedi arvelt kiirustada ei tohi.
