Järeltõlge
Eeskõneleja esitab lähtekeeles osakaupa oma ettekande (teksti), misjärel tõlk esitab sama materjali võimalikult täpselt juba sihtkeeles. Lektor ja tõlk räägivad vaheldumisi. Sellisel juhul võtab kogu üritus tunduvalt rohkem aega, ehk siis just selle võrra, mis kulub tõlgi poolt vahele kõnelemiseks (tõlkimiseks). Järeltõlge sobib väiksemale auditooriumile, kus puudub vajadus võimendustehnika ja spetsiaalse tõlkeaparatuuri järele.
Enim tellitakse järeltõlget notarikohtumiste tarbeks, olgu selleks siis ost, müük või mõni muu tehing.
Sünkroontõlge
See tõlke liik eeldab vajadust ja võimalust tõlkida sünkroonrežiimil, ehk siis samaaegselt eeskõnelejaga. Sünkroontõlge eeldab spetsiaalse tõlkeaparatuuri olemasolu (eraldi tõlgi kabiinid, sünkroontehnika, erinevate keelte jagamist kuulajate kuularitesse tavaliselt raadiosignaali või infrapunasignaali kaudu). Sünkroontõlget kasutatakse ajamahukate ürituste puhul suuremates auditooriumides, samuti siis, kui tõlgitakse samaaegselt mitmetesse erinevatesse keeltesse. Tuleb arvestada aga sellega, et sünkroontõlgid peavad üksteist välja vahetama umbes iga 30 – 40 minuti järel, seega on ürituse läbiviimiseks vajalik vähemalt 2 tõlki.
Sosintõlge
Samuti sünkroonrežiimil tõlkimine, kuid kui kuulajaks on paar kolm inimest, võib seda läbi viia sosinal ilma spetsiaalse aparatuurita.
Kvaliteetse suulise tõlke tagamiseks peavad tõlgid olema eelseisva ürituse materjalidega varustatud vähemalt 1 nädal enne ürituse toimumist. Seeläbi saavad tõlgid vajaliku sõnavara ja tekkivate küsimuste puhul abi nõutada.
