Abiks tõlketeenuse vajajale

Otsides tõlketeenuste pakkujaid, võib teenuse vajaja leida erinevate otsingumootorite abil neid saja ringis. Kuidas valida? Kuidas vahet teha? Oma teenuseid pakuvad nii tõlkebürood, nn. tõlkeagentuurid ja üksiküritajad. Ka üksiküritajad on mõnel juhul koopereerunud ning reklaamivad pakutavat kui tõlkebüroo teenust. Samuti võib eksiteele juhtida firma nimele järgnev sõna “tõlkebüroo”, kuna valdav enamus tõlketeenuseid osutavatest ettevõtetest ei leia sobivana end agentuurina näidata.  

Tõlkebürood – agentuurid - üksiküritajad

Kõige kvaliteetsemat teenust on võimelised pakkuma vaid suuremad tõlkebürood, kellel on välja kujunenud püsiv põhikohaga tõlkijate-toimetajate-konsultantide struktuur. Teenuse kvaliteet on reeglina stabiilne, kuna büroos kohapeal töötab vähemalt kolm põhikohaga tõlkijat, keelte valik ja teenustepakett on lai, lisaks pakuvad mõned suuremad tõlkebürood tugiteenustena ka lokaliseerimise-, arvutigraafika-, küljendus- ja multimeediateenuseid. Tõlkebüroode tõlkijad ja tõlgid on enamasti notarite poolt vannutatud usaldustõlgid. Tõlkebürood omavad piisavat tööks vajalikku sõnaraamatute ning teabekirjanduse kogu, tarkvara ning tehnilist baasi.  

Võrdlusena tõlkeagentuuridel põhikohaga tõlkijad puuduvad (või on neid 1-2), lisateenuseid pakutakse harva ja sedagi allhanke korras.  

Üksiküritajad on tavaliselt ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle hulgas on palju häid filolooge ja kes on spetsialiseerunud mõnele kindlale valdkonnale. Nende tõlked võivad olla kõrgelt aktsepteeritava kvaliteediga, kuid arvestama peab sellega, et kogu tõlke- ja toimetamise protsessiga on seotud vaid üks ja seesama isik, puudub “viie silma kontroll”, nagu ka tavaliselt tõlkeagentuuride puhul. Paraku leidub nende hulgas ka tõlkemaastikule sattunud õnneotsijaid. Selliste tõlkijatega, kes ei valda korralikult ühtegi keelt, on proovitööde kaudu kokku puutunud nii mõnedki tõlkebürood. Nii võtab tõlke tellija paratamatult enesele riski kaotada aega ja raha ja alustab jälle algusest.

Millele tasub kohe tähelepanu pöörata

Teenusepakkuja kodulehe õigekirja-, grammatilistest ning lauseehituslikest vigadest kubisev tekst ei ahvatle tavaliselt klienti tellima. Kindlasti tasub alati järele uurida, kas teenusepakkuja on juriidiline isik, kas ta on avaldanud oma registrikoodi, tegevusaadressi jne. Suhtlemine vaid postiaadressiga, postkontori postkastiga või e-posti aadressiga äratab kindlasti vähe usaldust.

Hinnad

Endast ja kliendist lugupidav ettevõte avaldab oma hinnakirja, mis peaks olema kliendile lihtne ning üheselt mõistetav ega sisalda tavaliselt mingeid juurdehindlusi. Arvestada tuleb asjaoluga, et kui tavahinnale kipuvad lisanduma erinevad juurdehindlused, samuti kui hinnad on antud "alates…", ei saa tellija arvestada töö lõpliku maksumusega enne selle lõplikku teostamist. Juurdehindlus sõltub sel juhul teenusepakkuja suvast, kuna objektiivne metoodika teksti raskuse hindamiseks puudub (sama tekst võib olla ühele tõlkijale raske ja teisele lihtne). Sama kehtib tariifi "kokkuleppehinnad" puhul. Klient võib alati arvestada sellega, et tõlkebüroo poolt teostatav tõlkeprotsess on tunduvalt põhjalikum, millest oli juttu ülalpool. Üksiküritajate hinnaskaala on väga lai, kallimad üksikettevõtjad küsivad sageli sama hinda, mis tõlkebüroodki ning mõnel juhul rohkemgi. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu, kas hinnas sisaldub käibemaks. Sageli on mõne firma, kes ei ole käibemaksukohustuslane, või eraettevõtja/füüsilisest isikust ettevõtja lehekülje tariif ilma käibemaksuta sama kui tõlkebüroo tariif koos sissearvestatud käibemaksuga.  

Lehekülje mahu arvestamine

Tõlketööde kogumahtu arvestatakse arvestuslike lehekülgede (nn. tinglehekülgede) alusel. Kliendi mõistes nii tavalisel A 4 formaadil pole sellega midagi tegemist. Arvestamise metoodikaid on erinevaid, mitmetes Euroopa riikides on arvestamise aluseks võetud hoopis ridade või sõnade arv, samuti võib arvestus toimuda kas lähtekeele või sihtkeele alusel. Eestis arvestatakse reeglina üheks arvestuslikuks leheküljeks sihtkeele alusel 1800 tähepositsiooni, mille hulka loetakse ka tühikud (tekstitöötlusprogrammis Microsoft Word saab tähepositsioonide arvu teada järgmiselt: Tools-word count-characters with spaces). Kui tühikuid ei ole arvestatud, siis tasub teha kiire arvutus, kas pole see metoodika korvatud kõrgema tariifiga. Suuremate tõlkeprojektide puhul on alati soovitav võtta hinnapakkumine, milles kokkuleppimise järel muutub see mõlemale poolele siduvaks. Tasub teada, et tõlkides tekst tavaliselt pikeneb (seda nii erinevate keelte grammatilise eripära, näit. rohkete eessõnade kasutamise puhul, kui ka seetõttu, et mõnes, nt hispaania, prantsuse keeles läheb samade mõistete seletamiseks tarvis ca 12 - 20 % rohkem sõnu).  

Kuidas ikkagi valida tõlkebürood?

Philip B. Auerchbach (The reality of translation, “Trade and Culture”) toob välja neli põhiküsimust:

• Kõigepealt otsige ja valige tõlkebüroo, mis on suuteline orienteeruma erinevates keeltes ja kultuurides, viies teie tekstid kooskõlla kohaliku kultuuriga. Sellega on silmas peetud lokaliseerimisprotsessi. Ühele keelele või valdkonnale spetsialiseerunud büroo kasutamine võib muutuda problemaatiliseks, seda juhul, kui teie tekstid vajavad tõlkimist mitmetesse erinevatesse keeltesse.
• Leidke kinnitus oma küsimusele, kas tõlkebüroo tõlgid valdavad teie valdkonnale omaseid spetsiifilisi termineid. On küll ahvatlev lasta materjal tõlkida tõlgil, kes räägib sihtkeelt emakeelena, kuid veelgi olulisem on see, kas ta ikka valdab antud valdkonna terminoloogiat.
• Uurige kindlasti, kas tõlkebürool on võimalusi lokaliseerida tekstid mitte pelgalt sihtkeelt emakeelena rääkiva isiku poolt, vaid selle keele asukohamaal, tabamaks ära peenemadki nüansid, keeleuuendused ja sõnavalikud. Kvaliteettõlke puhul on selline lokaliseerimise võimalus hädavajalik.  
• Ja lõpuks, ärge pidage paljuks küsida, kas tõlkebüroo pakub ka ülalnimetatud teenustele lisaks muid teenuseid, näiteks suulist tõlget (järeltõlge ja sünkroontõlge), küljendamist ja trükiettevalmistust ning trükitööde korraldamist, toimetamist, transkribeerimist jm. 

Resümee

Et saada kvaliteetset ja tähtajaks teostatud tõlketeenust, tasub alati veidi eeltööd teha. Ülaltoodud nõuanded on vaid mõned soovituslikud põhipunktid, mida peaks selles valdkonnas teadma. Kuni tõlketeenus pole litsentseeritud tegevus ja üksikuid tõlke ka ei atesteerita, on kliendil suuremad võimalused pettuda oma esimese tellimuse puhul. Tasub arvestada, et Eesti Tõlkebüroode Liitu kuuluvates (www.etbl.ee) tõlkebüroodes on kindlasti tunduvalt vähem võimalusi pettumiseks, kuna liit püüab koondada oma ridadesse just neid büroosid, kes on tõlkemaastikul juba pikemat aega tegutsenud ning vastavad ka liidu poolt kehtestatud kriteeriumidele.

Käesoleva teksti koostamisel kasutatud lisamaterjal:
The complex reality of translation
By Philip B. Auerchbach
Trade and Culture